2018 üldvalimised. Kuidas kaaperdada riik?

33 aastat võimul olnud peaminister Hun Sen

Juuli viimasel nädalavahetusel toimusid Kambodžas üldvalimised. 8,4 miljonist valimisõiguslikust kodanikust (esimest korda ajaloos hääleõiguslike kodanike arv tänu elanikkonna kiirele noorenemisele vähenes vaatamata rahvastiku juurdekasvule) andis oma hääle 7 miljonit ehk valimisosaluseks mõõdeti rekordiline 82,89%. Valimistel osalemine on riigis kohustuslik, nii nagu valimiste boikoteerimine tegutsevate parteide poolt on kuritegu. Maailma pikima staažiga peaminister Hun Sen on neid asjaolusid käesolevate valimiste eel korduvalt tähtsustanud ning mitmesugused sunnimehhanismid valijate ja opositsiooniga ringikäimisel andsid oodatud tulemuse – Kambodžas sai demokraatlik riigikord 29.juulil 2018 otsa.

Kui 7.aprillil 2018 Postimehes ilmunud arvamusloos (Erki Loigom: Kambodža üldvalimised tõotavad riigis demokraatliku korra lõppu: https://arvamus.postimees.ee/4461533/erki-loigom-kambodza-uldvalimised-tootavad-riigis-demokraatliku-korra-loppu) tundusid kirjeldatud tulevikustsenaariumid kirjutamise hetkel veidi üledramatiseeritud, siis päriselus toimunu on osutunud märksa hullemaks. 

2017.aasta juunis toimunud kohalikel valimistel kogus Hun Seni Kambodža Rahvapartei (CPP) pooled hääled ning opositsiooniline suurpartei Kambodža Rahvusliku Päästmise Partei (CNRP) 44%. Aina enam toetust koguv CNRP võitis valimised suurtes ja olulistes linnades, pealinnas Phnom Penhis ja suuruselt teises Siem Riepis. Hun Seni kolme dekaadi pikkune ja end korruptsioonivõrku mässinud võim lõi kõikuma. Peale punakhmeeride 20.sajandi verisemaks eksperimendiks peetavat võimuperioodi 1975-1979 ning Vietnami okupatsiooni kogu maailma (mitte vaid nn lääne huvidest ja väärtustest kantud osapoolte!) doonorluse toel taas demokraatiaks aidatud riik pidi astuma vaid lühikese sammu tõestamaks ühiskonnavabaduste võidukäiku selles räsitud riigis. Napilt aastapäevad hiljem ei ole CNRP-d enam olemas, selle liider Kem Sokha on vangistatud, eelmine juht Sam Rainsy eksiilis. Üldvalimistel parima tulemuse teinud opositsiooniliseks loetav Grassroots Democratic Party (GDP) kogus 0,07% häältest. Olgu mainitud, et GDP esimees Kem Ley mõrvati ühes pealinna kohvikus juba 2016.aastal ning sellega oli populaarsust koguvale väikeparteile selge sõnum edastatatud juba varakult.

Pealinn Phnom Penh

CNRP kutsus üles seekordseid valimisi boikoteerima, kuid veel vahetult valimiste eelõhtul Phnom Penhis peetud kõnes meenutas Hun Sen selle sammu ebaseaduslikkust ning ähvardas käsust üleastujaid otsesõnu jääda ilma valitsuse poolt pakutavatest teenustest, võimalusest sooritada kinnisvaratehinguid ning riskida maa konfiskeerimisega. Siiski on ametliku kinnituse leidnud fakt, et 9% valimissedelitest olid rikutud. Eelmistel valimistel oli see protsent vaid 1,6. Valijad joonistasid vaatamata CPP-le antud häältele sageli sedelitele päikeseid, mis on CNRP logolt tuttav tunnus. Omalaadne vaikiv boikott õnnestus.

Valimiste nädalavahetusel sunniti riigi veebimajutajatel blokeerima mitmeid opositsioonilisi mõttevahetusi lubavaid, kuid väga populaarseid meediakanaleid – Ameerika Häält, Radio Free Asia, aga suletud oli ligipääs ka Phnom Penh Posti netilehele. Takistati sotsiaalmeediaplatvormide Facebook ja Whattapp toimimist. Alates sügisest 2017 on Kambodžas suletud üle 30 raadiojaama, läbi miljonitesse ulatuva absurdse maksunõude pani uksed kinni riigi suurim ajaleht Cambodia Daily ning Phnom Penh Post müüdi „vabatahtlikult“ valitsusega sõbralikes suhetes olevatele äriringkondadele. Radio Free Asia ajakirjanikke vangistati regulaarselt. Meediavabadusi mõõtev organisatsioon Reporters Without Borders langetas riigi asetust kümme kohta vaid mõne kuu jooksul. Kambodža asub nüüd 180 riigi hulgas selles kurvas mõõduvõtus 142.kohal (Eesti on kohal 12, Venemaa 148 ja viimasel Põhja-Korea). 

Korruptsiooniindeksites asub Kambodža 180 võistleja seas 161.kohal, mis seletab aastakümneid võimu tsementeerinud riigi liidrite ja valitseva partei huvisid üsna arusaadavalt.

Valimisi lubati vaatlema ametlikult paarkümmend välismaist ja hulgaliselt kodumaised organisatsioone, kes läbisid valimiskomisjoni poolt etteseatud sõela. Valimisvaatlejate hulga virtuaalseks suurendamiseks registreeriti kümneid tuhandeid CPPga seotud noorteorganisatsioonide liikmeid, kelle tegevust koordineerib Kambodžas Hun Seni poeg Hun Many. Hun Many’t peetakse üha sagedamini Hun Seni võimalikuks järglaseks luues sellise võimaliku sammuga tulevikus pretsenditu paralleeldünastia Kambodža kuningakoja kõrval. Rahvusvaheline üldsus pidas valimisi ebaausaks, asetades need samale pulgale valimistega Zimbabwes ja Venezuelas. Euroopa Liit ja Ameerika Ühendriigid loobusid valimiste läbiviimiste toetamisest, küll aga jätkab ponnistusi Jaapan ning kogu mängu on sisenenud sarnaselt mujal regioonis käituv Hiina Rahvavabariik. Hiinast on saanud riigi suurim toetaja, mis Hiina ekspansiivse käitumise jälgijatele ei ole ilmselt eriline üllatus. Kuid Kambodžast on saanud Hiina vasallriik kiiremini, kui seda osanuks ettenäha ka pessimistlikumad Aasia poliitika analüütikud. Hiina ja Jaapani erihuvidest ja rollist riigis kõneleb artikli algul toodud lingist avanev lugu ka põhjalikumalt.

Äsjatoimunud valimiste tulemusel moodustavad 100% 125-liikmelisest Rahvusassamblee alamkojast 123 CPP liiget ning 2 Hun Senile lähedalseisvate monarhistliku Rahvusliku Frondi ja Demokraatliku Liiga esindajat. Hun Sen on lubanud valitsuse moodustada kiiresti ning selle koosseisu ennustamiseks ei pea ilmselt ülearu palju pead vaevama.

Lõpetuseks väike mõttemäng. Jüri Ratas tuleb Riigikogus pulti ja teatab, et Reformierakond saadetakse kohtu otsusega 1.jaanuarist laiali. Kaja Kallas jääb Brüsselisse eksiili ning Hanno Pevkuri pannakse 5 aastaks puuri. Kuidas kõlab? Põhjenduseks tuleb lihtsalt mainida, et Pevkur ja Kallas provitseerivad Eestis kodusõda ning on ohuks Eesti rahva säilimisele. Selline on liialdusteta Kambodža tänase sisepoliitika argipäev.