.
20.sajandi võikaim inimkatse mõjutab riigi tänaseni
Kambodža on ühe 20.sajandi võikaima inimeksperimendi sünonüüm. Hävitada nelja aastaga (vahemikus 1975-1979) ligi veerand elanikkonnast, likvideerida sisuliselt haridus, meditsiin, raha ja teadus, selleni ei ole küündinud isegi Mao Zedong Hiinas või Jossif Stalin Nõukogude Liidus. Punakhmeeride lühikese, kuid üliverise valitsusperioodi järelmeid tunneb maa tänaseni. Kuna punakhmeeride režiimiga oli seotud väga palju noori ja enamasti sunniviisiliselt (või oma elu kaotamise hirmus nö.vabatahtlikult) liitunud inimesi, siis on nüüd, neli aastakümmet hiljem Kambodžas endiselt oluline roll riigivalitsemise juures kanda endistel represseerijatel, kes peavad suutma leida ühisosa kannatajatega. Riigis ei ole toimunud tegelikult sisuliselt leppimist ja andestust, kuigi therawada budismi ametliku usuna tunnustavalt ühiskonnalt seda võiks loota. Samuti kõlab uskumatuna, aga endised kõrilõikajate komandörid ja kindralid kontrollivad Kambodža Rahvapartei
(Cambodia People’s Party, edaspidi: CPP) nimelise punakhmeeride moraalse õigusjärglasena riiki endiselt. Seetõttu on jäänud toppama sajad ja tuhanded kohtuasjad inimsusevastastes kuritegudes, milliste kirjeldamisel kipuvad sõnu trükkivad sõrmed klaviatuuril värisema. Nii on näiteks Pol Poti kõrval vennaks nr.2 kutsutud massimõrvar, 91-aastane Nuon Chea endiselt kohtu all, kuid midagi reaalset kohtusaalis ei toimu. Tõenäoliselt sureb seltsimees väärikasse vanadusse karistust miljonite hukkamise eest kandmata. Kambodža on edukas turismimaa, kes oma kuulsate khmeeride võimsa valitsemisajastu säilmete (Angkori kompleks) eksponeerimise kõrval tutvustavad üsna otsekohesel moel ka punakhmeeride sooritatud koledusi. Pealinna Phnom Penhi külastamisel on igal vähegi ajaloost hoomaval külalisel võimalus ära käia kurikuulsas Tuol Slengi vanglas ja Choeung Eki nn.tapaväljadel. Tuol Sleng on endine koolimaja, mida punakhmeerid kasutasid vanglana, kus peeti kinni ja hukati ligi 20 000 inimest. Kogu perioodi vältel pääses vaid 7 (!) kinnipeetavat. Kõiki kinnipeetuid pildistati kinnipidamisel kui hiljem hukatuna. Puuridel puudusid lukud, sest koheseks hukkamiseks piisas vaid käte luugist välja sirutamisest. Choeung Eki tapaväli on vaid üks näidetest, kuidas punakhmeerid korraldasid massimõrvu, kusjuures süüdimõistmiseks piisas isegi asjaolust, et inimene kannab prille. Sellel, pealinnast poole tunni sõidu kaugusel asuval väljal, hukati ligi 10 000 inimest, nende hulgas märkimisväärsel hulgal lapsi ja suisa imikuid. Hukatute karjed summutati marsihelidega. Sellised tapavälju on riigis tuhandeid ja uskuge, inimluud tulevad jalgu maapinnal hooletult lohistades endiselt pinnasest välja.
.
.
Peaminister Hun Seni 32-aastane võim on viinud riigi regiooni vaesemate hulka
Kuigi Kambodža riigikord on konstitutsiooniline monarhia, siis tegelik kuningas on riiki 32 aastat valitsenud endine punakhmeer, küll Pol Poti eest režiimi lõpupäevil Vietnamisse põgenenud, Hun Sen. Seltsimees Hun Sen on 64-aastane ja hetkel maailma pikima staažiga peaminister. Kui vana tõde ütleb, et absoluutne võim korrumpeerub absoluutselt, siis Hun Seni valitsemise all leiab see ütelus mustvalge tõestuse. Kambodža ei ole loodusvaradelt just rikas riik, kuid see vähenegi, mis maapõuest või –pinnalt on leida, ei teeni enamasti selle paljukannatanud rahva huve ning ei lase neil jõuda khmeeride endise hiilguseni, millest pajatavad kõik reisibrožüürid kuni kohalike õllesortide nimedeni välja. Riik on korruptsiooni mõõtvate indeksite järgi umbes 160.kohal 180 hinnatud riigi hulgas. Kambodža SKP inimese kohta on sarnasel tasemel näiteks Zimbabwe, Lesotho või Bangladeshiga. Kuigi riigi majandus kasvab ametlike andmete järgi 0...7% aastas, ei suuda see varjata tõsiasja, et ollakse langenud konkurentsitult regiooni ja ASEAN-i maade arvestuses viimasele kohale. Kambodža statistilistest näitajatest on viimastel aastatel möödunud ka sellised organisatsioonisisesed riigid nagu Ida-Timor ja ülivaesena tuntud Laose Rahvademokraatlik Vabariik. Enne Punakhmeeride võimuhaaramist oli Kambodža piirkonna edulugu.
.
.
Korruptsioon kui geneetiline probleem
Reisides Kambodžas on lihtne märgata tohutut ebavõrdsust. Pealinnas Phnom Penhis, mis on siinkirjutaja üks lemmiklinnu maailmas, on kolme sorti liiklusvahendeid – jalgratas, roller või Lexus. Luksusmaastureid on tõesti äärmiselt palju ja need pööravad enamasti häärberitesse, mille sisesõidul on parema värava avamiseks üks ning vasaku jaoks teine vaene khmeer. Peamine korruptsioon leiab aset niigi väheste riigi puiduvarudega. Vietnamiga piirnevate regioonide looduskaitsealade
territooriumitel toimub valitsuse selgel teadmisel suurtes kogustes väärispuidu raie ja müük, mis ongi peamine tuluallikas Lexuste soetamisel. Kütuse hind riigis, kus kuupalk on 200 dollari juures, on sarnane Euroopa Liidu hinnatasemega. Aastane hinnatav puidukogus, mis riigist Vietnamisse avaliku salakaubana lähetatakse ulatub kuni 300 000 m3-ni ja kujutab kümnetesse miljonitesse ulatuvaid tulusid asjaosalistele, kelle hulka kuulub ka peaministri lähikond ja lausa suguvõsa. Samalaadse ulatusliku metsaraie probleemiga seisab silmitsi ka naaberriik Laos, kelle klientideks on lisaks vietnamlastele ka hiinlased, kes sarnaselt globaalsele hõivavale käitumisele on raudteede ja maanteede renoveerimise abiprogrammi sildi all laiendamas oma huvisfääri ka selles üsna metsases ja maavararikkas Kagu-Aasia viimases sotsialismiriigis. Kambodža valitsus on vastaste pahameeletormis loonud mitmeid korruptsooniga võitlevaid riigiameteid, samuti on loodud paberilt loetuna vägagi sisukas seadusandlus temaatikaga tegelemiseks, kuid tulemus on ümmargune null. Nimelt määrab karistusseadustik alusetult tõstatud süüdistuse esitajale reaalse ja vähemalt kaheaastase vanglakaristuse. Võib vaid korra arvata, kas selline ideoloogia on aidanud korruptiivsete kuritegude teadete esitamisele kuidagi kaasa.
.
.
Kohalike omavalitsuste valimisel saatis edu küll endiseid, kuid olulistes regioonides haarab võimu opositsioon
4.juuni valimiste, aga ka paljude eelnevate nii kohalike omavalitsuste valimiste, kui parlamendivalimiste peateema oligi taaskord korruptsioon. Sellele on Kambodža üsna häälekas ja vaatamata äralõigatud hääletorudele tõrjutud opositsiooniline Kambodža Rahvusliku Päästmise Partei (Cambodian National Rescue Party, edaspidi: CNRP) peamiselt oma valimiskampaaniates alati keskendunud. Nii ka seekord. Kui enamasti saadavad lubatud lühikese (seekord vaid 14 päeva) valimiskampaaniaid vägivalla ja tänavalahingutega meeleavaldused, siis sel aastal möödus kõik kohalikus taustsüsteemis väga rahumeelselt. Kuna opositsioon meedias praktiliselt sõna ei saa, on nende ainus võimalus kasutada tänavate kaudu oma sõnumite levitamist. Hun Seni valitsus on seda mõningal määral alati tolereerinud, et anda muule maailma mõista elujõulisest demokraatiast, kuid tegelikult seostatakse Hun Seni ligi 300 poliitmõrva ja tuhandete opositsionääride vangistamisega.
CNRP kunagine liider ja ideoloogiline isa, Sam Rainsy, on olnud sunnitud riigist lahkuma. Teda on korduvalt arreteeritud, 10 aastaks vangi mõistetud, keelatud on tema igasugune poliitiline tegevus. Vaid maailma võimsamate inimõigusorganisatsioonide nõudel on Hun Sen olnud sunnitud Rainsy vabastama, kuid keelanud tal riiki naasta. Barack Obama 2012.aastal toimunud visiidi toimumise üks eeltingimus oli Sam Rainsy tegevuse vähesem takistamine. Täna juhib CNRP-d Kem Sokha,kelle suhtes on Hun Sen kujundamas Rainsyga sarnaseid tegevusviise. Kuna Kambodža opositsioon ja CNRP ei ole tühine jõud, vaid on viimastel valimistel alati sekkunud olulisel määral kohtade jaotamisse nii parlamendis kui kohalikes omavalitsustes, tuleb Hun Senil aina enam nendega arvestada. Kambodža kodanikud tunnetavad riigi majanduses toimuvat ja oskavad nähtut võrrelda naabritega ning küsivad juba täna valitsejatelt ebamugavaid küsimusi. Kambodža poliitilist elu saadavad lakkamatud teisitimõtlejate arreteerimised ja majanduslikult riigile kahjulike otsuste langetamised. Turistina riigis viibides on läinud väga hästi, kui teil ei tule tasuda sularahadollareid näiteks liikluspolitseile ning ebavõrdsus on äärmuslik. Seetõttu olid käesolevad kohalike omavalitsuste valimused väga olulised indikatsiooniks, milline on CPP ja Hun Seni toetus. Kuigi Kambodža valimisi ei loeta ausateks, on protsess siiski paremas korras kui diktaatorlikes riikides. Sel korral tuli välja ligi 85% valimisõiguslikest inimestest, mis on ajaloo parim tulemus. Ei tohi siiski unustada, et Punakhmeeride režiimi tulemusena on ligi pool elanikkonnast niivõrd noor, et ei sobi veel hääletuskastide juurde minema, aga selgelt on Hun Seni võim kõikumas ja ta peab leidma kas repressiivsemaid meetodeid või alustama sisulisi reforme. Mahajäämus Laosest või Myanmarist ei mahu kohalikele enam ammu pähe. Kambodža valimisseadus on koostatud sisuliselt nii, et omavalitsust asub juhtima ainuvalitsejana enim hääli saanud partei. Seetõttu on käesolevate valimiste võitja endiselt CPP, kelle kätte satub järgmiseks viieks aastaks võim 1163 ringkonnas CNRP 482-e vastu. Kuid olulisem on märkida, et opositsiooniline CNRP sai parema tulemuse pealinnas Phnom Penhis, riigi turismipealinnas ja suuruselt teises asulas Siem Riepis ning võtmeprovintsis Kompong Chanis. Hun Senil ei ole kunagi ajaloos olnud käes nii nõrgad kaardid enne parlamendivalimisi. Vaatamata asjaolule, et ta kontrollib riigi meediat ning tema partei loosungeid ja liidrite nägusid näeb portreedel tänavatel sarnases mahus Põhja-Korea avaliku ruumiga.
.
.
Reisige Kambodžasse!
.
Lõplikud valimistulemused teatatakse 25.juuniks. Lisaks CPP-le ja CNRP-le osales valimistel kümmekond väiksemat parteid.
No comments:
Post a Comment